Tulekahjus kannatanute käsitlemine

21. apr. 2016

 

Mis ohustab inimest kõige enam tulekahju korral? Tulekahjus lõksu jäänud ohvrite surm vingugaasimürgistustest on kaks korda tõenäosem, kui surm termiliste põletuste tagajärjel. Harva leitakse ohvreid põlenud ruumis, sagedamini selle lähedal, eemal, seal, kus neid oli tabanud raske ja mürgine suits. Suits on segatud kuuma auruga ja põhjustab hüpoksiat, see kahjustab hingamisteede kõiki osi.

Treating Smoke Inhalation and Airway Burns - Journal of Emergency Medical Services

Kokkupuude mürgise siutsu ja vingugaasiga kahjustab kannatanut väga kiiresti

Põlemisel tekkinud gaaside segu oleneb tingimustest kus tulekahju puhkes. Hapnikurikkas keskkonnas, näiteks puidu põlemisel, suits on kerge ning sisaldab üsna vähe kemikaale, sellise siutsu sisse hingamine vajab harva meditsiinilist abi. Mürgised tulekahjusuitsud tekkivad enamasti vähese hapnikuga ruumides, milles põlevad kuntslikud materjalid – kangad, plastik, tekstiil.

Tulekahjude ohvritel on mõõdetud kõrgeid tsüaniidisisaldusi ja raskete suitsumürgistuste puhul võib tsüaniid olla tähelepanuväärne kudede hüpoksiat süvendav tegur. Tsüaniidiühendid pääsevad organismi veelgi kiiremini kui vingugaas. Ka sellel põlemissaadusel puudub lõhn ja värvus, kuid selle tappev toime on vingugaasist tõhusam.

Tsüaniidiühendid tekivad peamiselt tekstiili (ka puuvillase kanga) ja plastmassi põlemisel ning mürgituse võib saada sarnaselt vingumürgitusele. Ohuallikateks on tulekahjud, kus põlevad kangad, vill, plastikud, poroloon, reliin, kemikaalid aga ka kinnises, halvasti ventileeritavas ruumis (tavaliselt keldrites) olevad küttekolded, kus neid materjale põletatakse. Suitsus olevad kemikaalid põhjustavad bronhospasmi, hingamisteede epiteelkude põletusi, rohket lima eritumist ning turseid. Kui kiiresti need sümptomid avalduvad, sõltub kemikaalide kontsentratsioonist sissehingatavas suitsus ning kahjuliku toime kestvust. Lisaks hingamisteede põletustele, ka mujal keha pinnal võivad olla põletushaavad, mis vajavad kohest meditsiinilist abi ja hospitaliseerimist lähimasse haiglasse. Ülalkirjeldatud on tavaline tulekahju tüüpkorteris. Mürgised on ka tulekahju suitsud, mis tekkivad prügikonteinerite või auto põlemisel, looduses, näiteks kulupõlengu korral on suits mürgine, kui põlemise ala oli töödeldud kemikaalidega.

2

Vingugaas (CO) on vaikne tapja. Värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas, seob ennast hemoglobiini valguga kiiremini kui teeb seda hapnik, moodustades karboksühemoglobiini, mis kahjustab hapniku transporti kudedesse kahel viisil. Hemoglobiini afiinsus on süsinikmonooksiidi suhtes üle 200 korra suurem kui hapniku suhtes. Isegi vähene CO kontsentratsioon sissehingatavas õhus võib inaktiveerida olulise osa vere hapnikukandevõimest. Teiseks mehhanismiks on hapniku kudedesse vabastamise pärssimine.

Tulekahju ohvrite käsitluses peaks meeles pidama järgmist ohtliku triaadi: hingamisteede termiline põletus, hingetoru ja bronhide keemiline kahjustus ning üldine organismi CO mürgistus.

Kannatanu seisundi kohta saab teavet uurides tema elulisi funktsioone: teadvus, hingamine, vereringe. Hingaval kannatanul tuleks pöörata tähelepanu hingamise helidele ja kopsu kuulatlemisele. Kas hingamisel on kuulda vilistavat, häälekat heli, kas ninasõõrmetes ja suus on tahma, kas esineb turseid või ville näo, kaela, suu piirkonnas? Need märgid tähendavad hingamisteede turse kujunemist ning sellised kannatanud vajavad juhitavale hingamisele üle viimist.Olulised küsimused: kust ja millal kannatanu leiti? Mida kaugem on olnud kannatanu asukoht tulekoldest, seda väiksem on termilise kahjustuse tõenäosus, mida kauem on kannatanu tulekahjus viibinud, seda raskem on temal süsteemne üldine vingumürgistus.

Kiirabi saabumisel esmane ravivõte tulekahjus kannatanute puhul, on ventilatsioon 100% hapnikuga, patsiendid, kellel on hingamisteede termilise kahjustuse sümtomid, viiakse juhitavale hingamisele: teostatakse endotraheaalne intubatsioon ning ventileeritakse kopse hingamisaparaadi abil. Rajatakse veenitee, et sekkuda ravimitega kannatanu seisundi järsul halvenemisel. Välised termopõletused korrastatakse põletusgeeliga ning hoitakse infektsiooni eest. Kiire transport lähimasse haiglasse. Raske vingumürgistuse puhul kannatanu võib vajada barokambri ravi (oluline haigla valiku tegemisel). Kannatanu südameseiskumise korral alustatakse taaselustamise võttetega.

Ülalkirjeldatud tegevus algab kiirabi etapil ning jätkub haiglas. Esmaabi tegevus on tulekahjude korral üsna piiratud. Esiteks, eneseohutus! Mitteprofessionaali suitsusukeldumine põlevasse korterisse võib lõppeda fataalselt esmaabiandja jaoks. Evakueerunud kannatanud kuni kiirabi tulekut vajavad värsket õhku, teadvuse ja hingamise kontrolli, soojas hoidmist, hingamise lakkamisel – elustamist. Võimalusel, põletushaavade korrastamist (jahutamist, infektsiooni eest katmist).

Et mitte sattuda keerulisse olukorda tuleõnnetuse ajal, oluline on paigaldada koju suitsuandur. Tulekahju ennetamisest ja käitumisest tulekahju korral võite lisaks lugeda Päästeameti veebilehel http://www.päästeamet.ee/et/kodanikule/tuleohutus/tulekahju-valtimine.html Artiklis on kasutatud järgmiseid allikaid: http://www.envir.ee/et/polemisel-tekkivast-murgistusohust www. kliinikum.ee Pildimaterjal: http://www.jems.com/index.html

Leave a Comment