Südamelihase infarkt

29. märts 2014

Südamelihase infarkt

infarkt2

Haiguse olemus

Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned – pärgarterid. Infarkt tekib, kui vereringe ühes pärgarteris katkeb täielikult arteri sulguse tõttu. Arteri lõpliku sulguse põhjustab verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge.

Mis on riskifaktorid?

  • Suitsetamine
  • Kõrge vererõhk
  • Kõrge kolesterooli tase veres
  • Ülekaalulisus
  • Ebatervislik toitumine
  • Vähene füüsiline aktiivsus
  • Kõrge veresuhkur, diabeet

Paljudel inimestel tekivad nn. infarktieelseid sümptomid päevi või isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks sümptomiteks on tavaliselt valud südame piirkonnas, hingeldus ning väsimus. Ägedas faasis olenevad aga infarkti ilmingud sellest, kui suur ning millises südame piirkonnas kahjustus on, samuti sellest, milline oli eelnev südame seisund.

Infarkt võib erinevatel inimestel olla väga erineva raskusega

Algus võib kulgeda ka ilma eelnevate sümptoomideta. Sageli, eriti noores eas patsient ei seosta raske seisundi teket südamehaigustega, mis võib tingida nii hospitaliseerimise kui ravi hilinemise. Meestel on südameinfarkt tunduvalt sagedasem kui naistel.

Olulisem tunnus on stenokardiline valu ehk ahistav valu annab tunda rindkere keskel või vasakul rindkeres. Sageli kiirgub valu vasakusse kätte. Infarkti korral on valu tugev ja ei möödu 10-15 minuti jooksul, põhjustades sageli „surmahirmu”. Algava südameinfarktiga inimene võib kaotada teadvuse.

 

Teadvusel inimene on rahutu, kahvatu, higistav, nahk jahe (verevarustuse häirumisest). Esineda võib vererõhu langust (kujunemas on šokk), õhupuudustunne, hingeldus,          iiveldus, oksendamine. Sagedane on ka südame vahelöökide ja rütmihäirete esinemine, mis on tihti ka surma põhjuseks.

 

 

Infarkt on ravitav haigus

Südamelihase pöördumatu kahjustus tekib esimeste tundide jooksul peale pärgarteri sulguse tekkimist. Mida kauem viivitatakse haiglasse pöördumisega, seda tõsisem on südamelihase kahjustus ning seda raskem on paranemisperiood. Tänapäevaste ravimeetoditega on infarkt ravitav haigus.

Aeg on eduka paranemise faktor

Südamelihase infarkt vajab kohest, kiiret haiglaravi. Haiglasse peaks jõudma võimalikult vara peale valu algust! Mida kiiremini jõuate haiglasse, seda paremad on võimalused edukaks paranemiseks. Südamelihase infarkti ravi võib jagada kahte järku: ravi haiglas ja peale haiglat kodus.

Esmaabi

  • Kui rinnus tekkinud valu järele ei anna, siis peab kiirabi kutsuma (112).
  • Haige ei tohi toas ringi käia, tuleb heita pikali.
  • NB! Kui on käepärast – võtta sisse ka üks tablett aspiriini, mis takistab trombi moodustumist pärgarteris.
  • NB! Kiire ravi alustamine südamelihase infarkti korral aitab oluliselt vähendada südamelihase kahjustust.
  • Haige, kelle seisund pole väga raske, võib ka ise haiglasse viia, kuid ainult mugavalt lamavana.
  • Kannatanu ei tohiks sõidu ajal ennast pingutada

Õpetus koduseks enesehoolduseks

Haiglast koju minnes saate kaasa retsepte ravimitele, mida peate hakkama kodus regulaarselt tarvitama. Koduse ravi eesmärgiks on eelkõige hoida ära uue südameinfarkti tekkimine. Seetõttu tuleb neid ravimeid tarvitada pika aja vältel, mõnesid kogu elu.

Tundke ravimeid, mida tarvitate!

Suhtuge Teile välja kirjutatud ravimite võtmisesse täie vastutustundega. Ravi eesmärgiks on hoida ära korduva südamelihase infarkti tekkimine.

Tundke:

  • ravimite nimetusi;
  • ravimi toime ka kõrvaltoimed;
  • kui sageli ja millal tuleb ravimit võtta.

Füüsiline aktiivsus peale südamelihase infarkti

Lubatud füüsilise koormuse täpsustab raviarst ja see sõltub peamiselt südameinfakti raskusest.

Esimene paranemisfaas peale südameinfarkti kestab umbes 8 nädalat. Esimestel nädalatel kodus on üldine väsimus loomulik! See on tingitud südamelihase kahjustusest ja pikemast voodirežiimist haiglaravi ajal. Esimestel nädalatel tuleb anda endale aega kosumiseks ja vältida ülemääraseid pingutusi.

Meeleolu peale südamelihase infarkti

Umbes veerand infarktihaigetest tunneb haiguse järgselt masendust, hirmu, ebakindlust. Need on tavapärased reaktsioonid – ärge laske end meeleolu langusest rivist välja viia. Meeleolu paraneb järk-järgult koos tervise taastumisega. Ärge kaotage julgust! Puhake end korralikult välja–täisväärtuslik öine uni on väga tähtis. Halb uni teeb Teid väsinuks ja kergesti ärrituvaks kogu järgnevaks päevaks.

Ühinege võimalusel infarktihaigete taastusravi programmiga. Osaledes spetsialistide juhendatud programmis saate teadmisi oma haiguse kohta, õpite oma füüsilist koormust ise reguleerima ning kindlasti paraneb ka Teie meeleolu!

 

 

Mida saab teha, et vältida südameinfarkti kordumist?

  • Ärge suitsetage!
  • Kontrollige ning vajadusel ravige oma vererõhku!
  • Kui esineb suhkruhaigus, tuleb ravida end korrektselt ning kontrollida pidevalt veresuhkru taset!
  • Sööge tervislikult, ärge liialdage loomsete rasvadega!
  • Kontrollige oma vere kolesteroolisisaldust ning vajadusel alandage seda ravimitega!
  • Olge füüsiliselt aktiivne!
  • Vältige liigse kehakaalu tekkimist!
  • Informeerige alati arsti, kui tervis halveneb!
  • Muutke oma elustiil tervislikumaks, arvestage südameinfarkti tekkimise riskifaktoritega ja nende vähendamise võimalustega;
  • Võtke regulaarselt arsti poolt välja kirjutatud ravimeid,;
  • Külastage regulaarselt arsti (perearsti, kardioloogi).

Teie enda võimuses on palju, ülitähtis on positiivne suhtumine ja usk paranemisesse!

 

 

 

Kasutatud allikad

 

Euroopa Kardioloogide Seltsi juhendmaterjal, tunnustanud ja kohandanud Eesti Kardioloogide Selts ja Eesti Laborimeditsiini Ühing. (2013). Müokardiinfarkti kolmas universaalne definitsioon. Eesti Arst, 92(4):231–235

http://www.kliinikum.ee/attachments/104_sydamelihase_infarkt.htm

https://www.nhlbi.nih.gov/health/health-topics/topics/heartattack/

 

Piltide kasutatud allikas: MedicalBox

 

Leave a Comment