Pea- ja ajutraumad

1 25. veebr. 2014

Talvisel ajal on peatraumade oht võrreldes muude aastaaegadega tunduvalt suurem. Libedaga esineb kukkumisi tihti, lisaks varitseb tänaval kõndides jalakäijaid ka lisaoht – muidu ohutud majaääred muutuvad ohtlikuks, kui katustelt hakkavad alla kukkuma nii lume-kui jääkamakad, mis võivad tekitada nii kergemaid kui tõsisemaid peatraumasid.

Peatraumad tekivad löögist vastu pead, pea põrkumisest objekti vastu või kiirendus-pidurdusliikumisest ilma otsese pealöögita. Ehk me kas lööme oma pea ära, miski läheb tugevalt me pea vastu või osaleme näiteks laupkokkupõrkes.

peatrauma

Peatraumade puhul on äärmiselt oluline esmaabi  ning kannatanu seisundi adekvaatne hindamine. Kuigi tihtipeale pole tavainimesel võimalik peatraumaga kannatanut kohapeal meditsiiniliselt aidata, on suurimaks abiks kiirabi kohale kutsumine ning kannatanuga seni koos olemine, kuni meedikud saabuvad. Loomulikult ei tee halba ka lihtsama ja elementaarsema esmaabi tundmine, sest iga õige tegutsemine võib olla määrava tähtsusega patsiendi tuleviku suhtes. Esmaabiandja võib peatada verejooksu peast, hoida kannatanu vajalikus asendis, jälgida tema elulisi funktsioone kuni kiirabi tulekuni. Kas seda ei ole vähe!?

Peatraumade tekkemehhanism on järgmine: nimelt paikneb aju ujuvana ajuvedelikus, puutumata otseselt koljuga kokku. Kui pea saab aga väga tugeva löögi, liigub vedelik sedavõrd kiiresti, et ajumass ei jõua inertsiga järgi liikuda ning aju puutub kokku oma luust ümbriskestaga, tekitades kokkupuute kohta ajutrauma. See, kui tugeva ajutrauma inimene saab, oleneb paljudest asjaoludest. See võib olla kergem peapõrutus, kuid võib juhtuda, et aju tursub, tekivad ajusisesed suuremad või väiksemad verejooksud, mis võivad viia tüsistuste või ajukahjustuseni. Seetõttu on eriti oluline, et tugeva pealöögi saanud inimene saaks kiiresti meedikute hoole alla või jälgitaks tema olukorda pidevalt järgmised 24 tundi, et muutuste korral saaks kannatanu kiiresti haiglasse toimetada.

ajutraumamehhanism

Ajutraumade esmaseks sümptomiks on teadvuse kaotus

Kes meist ei oleks pead ära löönud? Siiski pole iga löök kohe ajutrauma. Kergemad ajuvapustused tekitavad natuke iiveldust ning korraks kerget uimasust, kuid sümptomid kaovad üsna kiirelt. Kerge ajuvapustuse saavad tihtipeale näiteks lapsed, kes pea millegi vastu ära löövad või madalalt kukuvad.

Tugeva pealöögi või kukkumise korral on aga tavapärane, et inimene kas kaotab teadvuse või on väga uimane, ajades segast juttu, oksendades või kurtes tugevat peavalu. Esineda võib ka lühiajalist mälukaotust ehk inimene ei mäleta, mis temaga juhtus või mida ta vahetult enne õnnetust tegi.

Ajutrauma esmasteks sümptomiteks on iiveldus, mälukaotus, nägemis- ja tasakaaluhäired, teadvusekaotus, peavalu, uimasus. Ka pupillid võivad olla erineva suurusega, andes märku tugevast peapõrutusest või lausa ajukatastroofist. Peatraumale viitavad ka pealaes olevad muhud, haavad, marrastused.

Kui olete koos inimesega, kes on pea piirkonda tugeva löögi saanud, siis jääge kindlasti mõneks ajaks ta juurde, isegi kui ta väidab end terve olevat. Jälgige teda – kas tal on tasakaal paigas, küsige temalt küsimusi, kas ta mäletab juhtunut. Kui kannatanul esineb mäluhäireid, tugevat peavalu, iiveldust, kui kannatanu hakkab oksendama või ta ajab seosetut juttu, kutsuge koheselt kiirabi. Selgitade välja mis täpselt juhtus kannatanuga – see on oluline info kiirabi jaoks.

Esmaabina jälgige kannatanut

Mida siis ikkagi teha, kui olete kontaktis isikuga, kellel võib esineda tugev peatrauma? Soovitame teil esmalt proovida hinnata ümbritsevat keskkonda – kas on oht, et te ise või kohale tulevad meedikud võivad samuti vigastatud saada? Proovige muuta keskkond turvaliseks, kõrvaldades ohu allika, piirates sündmuskoht või liikudes kannatanuga kohta, kus on turvalisem. Kannatanu liigutamine peaks olema siiski minimaalne, sest peatraumadega käib sageli kaasas ka lülisamba kaelaosa vigastus. Kui kannatanu on ärkvel, hoiab ta instinktiivselt oma kaelalihaseid pingul, kuid olukord on hullem teadvuse kaotanud kannatajaga. Kui kannatanul esinevad ajutrauma sümptomid, siis kutsuge kohe kiirabi. Kui ei, siis jälgige võimaluse korral kannatanut 24 tundi, sest sümptomid võivad tekkida alles mõne tunni pärast.

Ajutrauma sümptomid: ei mäleta juhtunut, ei mäleta ka seda, mis eelnes traumale, kust tuli või kuhu liikus. Tugev peavalu, ärritus, tasakaaluhäired, iiveldus, oksendamine. Võivad esineda ka ajukatastroofi sümptomid: kannatanu teadvuseta, ei ole kontaktne, hingamine korisev, võivad esineda krambid, pupillid on erineva suurusega, pulss aeglane.

Esmase abina pange kannatanu stabiilsesse külili asendisse, kuid tehke seda ettevaatlikult, vältimaks lisavigastuste teket. Kui kannatanu uinub, siis äratage teda iga paari tunni tagant üles ning jälgige tema ärkamist ja teadvuselolekut – kas kõik on normaalne või esineb midagi kummalist? Jälgige kindlasti ka tema hingamist ning pulsisagedust, muutuste korral võtke taakord otsekohe ühendust kiirabiga.

Kuna ajutraumad on üsna salakavalad traumad, mille sümptomid võivad tekkida ka mitmeid tunde pärast õnnetust, on soovitatav haiglasse pöörduda või kutsuda kiirabi juhul, kui kannatanuks on laps, kes ei oska oma kaebusi formuleerida.

Kui peatraumaga koos esineb pealae pindmine vigastus –  haav või marrastus või verejooks, seda saaks lahendada esmaabi etapil esmaabiandja poolt. Tugevat verejooksu skalbist tuleks peatada otsese survega haavale ning tehes haava kohale rõhkside. Ärge unustage panna kätte kummikindad. Sidumismaterjal, kummikindad, haavalapid on olemas igas standartses esmaabikapis kodus või asutuses ja ilmselt paljudel inimestel ka autos.

Julgust esmaabi osutamisel!

Tervishoiu Akadeemia OÜ

Kasutatud A.D.A.M. pildikogu http://www.adamimages.com

Comments (1)

Leave a Comment