Kõrgvererõhktõbi

19. apr. 2014

Kõrgvererõhktõbi on kurikaval

Praegu on arenenud ühiskonna üks suurimaid terviseprobleeme kõrgevererõhktõbi. Kõik prognoosid ütlevad, et ka tulevikus esineb südame ja veresoonkonna haigusi järjest enam. Mis seda põhjustab? Kui palju saab inimene ise riskide vähendamisele kaasa aidata?

Kõrge vererõhk tekib enamasti siis, kui veresooned on pinges ja seetõttu tihenenud. Sellisel juhul peab süda nägema palju vaeva, et suruda verd läbi kitsenenud veresoonte ja varustada meie keha vajaliku hapnikutasemega. Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis mitmekordsel mõõtmistel ületab piiri – ülemine 140 mmHg või rohkem ja alumine vererõhk üle 90 mmHg. Normaalseks vererõhuks hinnatakse näitu:  ülemine 120–129 mmHg ja alumine 80–84 mmHg. Ka veidigi kõrgemal püsiv vererõhk võib terviseriske suurendada.

Kõrge vererõhk on salalik

Kõrge vererõhk ei põhjusta alguses enamasti mingeid erilisi kaebusi. Inimene ei pruugi ise teadagi, et tema vererõhk on kõrge. Just seetõttu on seda seisundit nimetatud ka „vaikseks tapjaks“. Sümptomid avalduvad alles siis, kui haigus põhjustab juba tõsisemaid probleeme või suisa tüsistusi. Inimene võib täheldada nägemise halvenemist, halba enesetunnet ning peavalu, töövõime langust, südamekloppimist ja unetust. Tähtis on teada, et kõrgvererõhktõbi on süvenev haigus ja aja jooksul võivad sümptomid muutuda. Kui kõrge vererõhk püsib kaua, siis võivad elundite kahjustused muutuda pöördumatuks. Just seetõttu, et kõrge vererõhk ei anna algul endast mingit märki, on tähtis lasta aeg-ajalt oma vererõhu näitu kontrollida.

Põhjused – eluviis ja geenid

Kõrgevererõhktõbi on tihti pärilik. Seega, kui suguvõsas on esinenud kõrget vererõhku ja südame-veresoonkonnahaigusi, tuleks olla tervise suhtes eriti tähelepanelik. Isegi päriliku eelsoodumusega inimestel siiski võimalik riske ise kahandada, sest kõrge vererõhu tekkimist soodustavad peale pärilikkuse ka paljud muud tegurid – liigne kehakaal, suur vaimne pinge, vähe füüsilist aktiivsust, alkoholi kuritarvitamine, suitsetamine ja halvad toitumisharjumused. Väga suureks ohuks peetakse ka liigset soola tarbimist. Veidi harvem võivad kõrget vererõhku põhjustada teised haigused: hormonaalsed häired, neeruhaigused jm.

Kõrge vererõhu tõsised ohud

Kui vererõhk on kogu aeg püsivalt kõrge, siis on see suur koormus südamele ning veresoontele, mis omakorda suurendab riske haigestuda südamepuudulikkusesse või südame isheemiatõppe (südame verevarustuse probleemid). Kannatusi võivad tekitada ka silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine. Raskematel juhtudel on oht südameinfarkti, ajuinsuldi või neerupuudulikkuse tekkeks. Südame ja veresoonkonna haigused põhjustavad Euroopas igal aastal pea 42 protsenti surmadest.

Tervislikule eluviisile lüüakse käega

Iseenesestmõistetavalt on tähtis elada tervislikult – mitte suitsetada, piirata alkoholi tarbimist (veel parem: üldse mitte tarvitada), hoida ennast vormis ja aktiivsena, süüa palju puu- ja juurvilju, vältida liigset soola ja hoiduda stressist. Kõik teavad, et selline eluviis on südame ja kogu organismi hea tervise hoidmisel väga oluline. Paraku näitab südame-veresoonkonnahaiguste statistika ikkagi tõusutendentsi. Põhjus on ilmselge: inimeste elustiil ei ole vaatamata ohtudele tervislik. Juba praegu on ligi kolmandik Eesti inimestest rasvunud (kehamassiindeksiga 30 ning rohkem) ja kardetavasti võib tulevikus ülekaaluliste inimeste hulk kasvada. Ka stressi ja vaimse pinge maandamisega tegeletakse vähe.

Isegi kui riskifaktoreid on vähe või üldse mitte, peaks täiskasvanud inimene laskma oma vererõhku mõõta vähemalt kord aastas.

Ravi

Kõrge vererõhu täielikuks raviks vahendeid ei ole, kuid korrektne ja õigeaegne ravi aitab vähendada tõsiseid ohtusid ning aeglustada haiguse süvenemist. Enne ravimite kasutamist tuleks vererõhu normaliseerimiseks katsetada juba mainitud tervisliku eluviisi režiimi: soola piiramist, tervislikku toitumist ning kehakaalu normaliseerimist, stressitaseme langetamist, kehalise aktiivsuse mõõdukat tõstmist, suitsetamisest ja alkoholist loobumist.

Ravimite abi kõrge vererõhu korral kasutatakse siis, kui ülemine rõhk on suurem kui 160 mmHg ja alumine rõhk suurem kui 95 mmHg. Kuni 65-aastastel peab alati eesmärgiks seadma vererõhu langetamist normini, vanematel inimestel võib vererõhk püsida veidi kõrgem ka ravimise ajal.

Vererõhuravimid aitavad rõhku alandada ja igale inimesele valitakse sobiv ravim või mitme ravimi kombinatsioon tuginedes inimese eripäradele, kõrgvererõhktõve iseloomule ja kaasuvatele haigustele. Ravi alguses tuleb mõnikord ravimeid vahetada, et leida inimesele kõige õigem ja sobivam. Ravimite doose määrab ja kasutamist juhendab ainult arst! Iseseisev tegutsemine annuste muutmise või ravimite lõpetamise näol võib kaasa tuua ohtlikke tüsistusi.

Kõrge vererõhu meditsiiniline ravi on üldjuhul eluaegne. Kui õige ravim on leitud ja toimib hästi, on siiski väga oluline järgida samal ajal ka tervisliku eluviisi reegleid. Inimese enda osa oma tervise hoidmisel on kõige tähtsam.

Kasutatud allikad: Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat, www.arst.ee, www.inimene.ee, www.haigekassa.ee, WHO teabeleht: Kõrge vererõhk

Pildi kasutatud materjal: www.mees.eu

 

Leave a Comment