Insult

22. apr. 2014

Insult

Igal aastal haigestub Eestis insulti üle 4500 inimese. Eesti tööealistel isikutel on insulti oluliselt sagedamini kui teistes Euroopa riikides. Insult on raskete tagajärgedega, rasket invaliidsust põhjustav haigus ning võib olla surmav. Insult tekib sagedamini eakatel, kuid võib tekkida ka noortel, isegi lastel ja imikutel. Insuldil tekib kas ajuveresoone sulgumise ehk isheemilise infarkti või ajuveresoone lõhkemise ehk ajusisese hemorraagia tõttu, mille tagajärjel tekib verejooks ajju.

 

Millised on insuldi riskitegurid?

 

Mõned inimesed on insuldist rohkem ohustatud kui teised. Teatud insuldi riskitegureid ei saa muuta – näiteks sugu, vanust ja geneetilist eelsoodumust. Enamlevinud insuldi riskiteguriteks on:

  • Suitsetamine
  • Alkoholi liigtarbimine
  • Suur kehakaal
  • Vähene füüsiline aktiivsus
  • Kõrge vererõhk
  • Suhkurtõbi
  • Südame rütmihäired
  • Suur vere kolesteroolisisaldus

 

Sümptomid tekivad äkki!

 

Ajukahjustuse sümptomid sõltuvad sellest, milline ajuosa on kahjustatud, kui suur on kahjustus ja milline on isiku eelnev üldine tervislik seisund. Erinevad ajuosad kontrollivad erinevaid tegevusi.

 

Kõige enamlevinud äkki tekkinud sümptomid on:

  • ühe kehapoole nõrkus ehk halvatus – käsi/jalg ei ”kuula sõna”, ”ei ole enda omad”,  suunurk vajub viltu;
  • ühe kehapoole tuimus ehk tundlikkuse langus – ühes kehapooles on „surinad“ või nahk tundub puudutamisel „võõras“;
  • kõnehäire – kõne võib olla pudistav või raskusi õigete sõnade väljaütlemisel, ka kõnest arusaamisel;
  • tasakaaluhäire;
  • väga tugev peavalu.

 

Juhul kui kahtlustate insulti, kontrollige:

Nägu – kas inimene saab naeratada? Kas üks suunurk või silmalaug on alla vajunud?

Käsi – kas inimene saab enda ette üles tõsta mõlemad käed?

Kõne -kas inimene räägib selgelt ning saab aru mida talle räägitakse?

 

Transitoorse isheemilise attaki (TIA) kutsutakse tihti mini-insuldiks. TIA tekib, kui verevool ajusse on takistatud vaid ajutiselt väga lühikeseks ajaks ja vastav ajuosa on hapnikupuuduses vaid mõne minuti. TIA sümptomid on samad, mis insuldi sümptomid, kestavad mõnest minutist tundideni ja kaovad täielikult 24 tunni jooksul. TIA on nn ohumärk ja sümptomeid ei tohi ignoreerida! Kui jääb kahtlus, et midagi on valesti – helistage koheselt 112!

 

 

Insuldi ravis ja taastamisperioodil on lähedastel suur roll

 

Insuldi ravi toimub haiglas. Uuringud on näidanud, et mida kiiremini jõuab insuldiga patsient haiglasse, seda suuremad on tema võimalused paranemiseks. Insuldi taastusravi peab algama võimalikult vara, niipea kui patsiendi üldseisund on stabiliseerunud. Insuldiga patsiendi lähedased peavad olema aktiivselt kaasatud taastusraviprotsessi. Nad osalevad taastusraviplaani koostamises ja taastusravi eesmärkide seadmisel.

 

Insuldiga kaasneb hulgaliselt erinevaid probleeme, millega alustatakse tegelemist haiglas ja jätkatakse edasi järel- ning taastusravis, samuti hiljem kodus.

 

 

Insuldiga kaasnevad probleemid:

  • Jäsemete nõrkus või halvatus
  • Jäikus ehk spastilisus
  • Kõnehäired
  • Neelamishäired ehk düsfaagia
  • Nägemishäired
  • Põie- ja seedetegevuse häired
  • Psüühikahäired
  • Epilepsia

 

Pärast ajuinfarkti ei ole soovitav:

  • juhtida autot 3-6 kuu jooksul. Juhtimise keeld võib olla ka püsiv, kui haigus on olnud raske või selleks liituvad ka tähelepanuhäire, nägemispuue või suhtlemisraskused.
  • reisida lennukiga kahe nädala jooksul peale tekkinud insulti. Kui insult on olnud raske, ei soovitata lennureisi esimese  nelja nädala jooksul.
  • käia saunas kahe nädala jooksul peale juhtunud insulti. Kui vererõhk ei ole kontrolli all tuleb kuuma sauna vältida.
  • kahe nädala jooksul pärast insulti raske füüsiline töö ja tugev pingutus, isegi kui sümptomid on taastunud.

 

 

Lihtsate elustiili muutuste abil insuldi teket ennetada!

 

  • Suitsetamisest loobumine vähendab insuldi riski olenemata sellest, kui vana te olete ning kui kaua olete suitsetanud. Suitsetamisest loobumine ei ole lihtne, kuid tervise parandamise nimel on see väärt üritamist.
  • Liigne alkoholitarbimine suurendab insuldi riski, sest see tõstab vererõhku.
  • Toituge tervislikult!
  • Olge füüsiliselt aktiivne – 30 minutit mõõdukat füüsilist koormust 5 x nädalas aitab vähendada insuldi tekke riski!
  • Normist kõrgem vererõhk vajab ravi! Võtke teile määratud ravimeid regulaarselt!
  • Suhkurtõve ravi peab olema pidev. Kõik kõik >50 aastased isikud vähemalt kord aastas kontrollima oma veresuhkru väärtust perearsti/pereõe juures.
  • Verd vedeldavate ravimite kasutamine arütmia korral vähendab insuldiriski ligi 70% võrra!

 

 

Muutke oma elustiil tervislikumaks, et tagada parema kvaliteediga elu paljudeks aastateks!

 

 

Kasulikud lingid lugemiseks:

L. Puusepa nim Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts, http://www.insult.ee/

Spetsiaalse toiduga seonduv info: http://www.nutrikaubandus.ee/

www.kolesterool.ee

www.toitumine.ee

www.terviseinfo.ee

 

 

Kasutatud allikad

 

American Heart Association.

http://stroke.ahajournals.org/content/40/8/2945.full

 

Gorelick PB., Goldstein LB., Ovbiagele B. (2014). New Guidelines to Reduce Risk of Atherosclerotic Cardiovascular DiseaseImplications for Stroke Prevention in 2014. Stroke, 45: 945-947. http://stroke.ahajournals.org/content/45/4/945.full.pdf+html

 

Towfighi A., Markovic D., Ovbiagele B. (2014). Consistency of Blood Pressure Control After Ischemic Stroke: Prevalence and Prognosis. Stroke, 27.

https://stroke.ahajournals.org/content/early/2014/03/27/STROKEAHA.113.001900.full.pdf+html

 

http://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/11-insult

 

 

 

 

Piltide kasutatud allikas: American Heart Association

Leave a Comment