Rubriik: Tervishoiu Akadeemia

23. nov. 2014

Libedaga kukkumine

Seoses rohkete kukkumistega libedal jääl, juhime tähelepanu, kuidas anda esmaabi kannatanutele kuni kiirabi tulekuni või ambulatooorsel ravil viibimisel. Just nimelt kiire ja õige esmaabi aitab ära hoida vigastuse süvenemist või trauma krooniliseks muutumist. Head lugemist ja ohutut liiklemist Teile! Talv on aastaaeg, mil juhtub kõige enam põrutuste, venituste ja luumurdudega lõppevaid traumasid ning erakorralist abi vajavaid patsiente/kannatanuid on palju. Libedaga kukkumisel saadud tüüpilised vigastused on seotud jäsemetega – kodarluu ja hüpeliigese murrud, nikastused, nihestused, ka rindkere vigastused. libe1

Esmaabi libedaga kukkumise korral: • Võtke hetk aega olukorda hindamiseks! • Pärast kukkumist turses jäseme peale asetage alati külma (näiteks külmakotte, külmaspreid, abi võib olla ka sügavkülmast võetud lihatükist, kui sellele salvrätik alla panna ja see vigastatud kohale asetada). • Kasutage hüpe- või põlveliigeste toetamiseks spetsiaalset ortopeedilist sidet – elastikside, mis toetab liigest, ei lase sellel uuesti nikastuda. • Ärge kasutage liigesesalve – nende toimemehhanism on suunatud põletikulise protsessi leevendamisele (värske trauma puhul ei ole tegemist mitte põletikuga, vaid traumast tingitud koeturse ja verevalumiga!). • Ei tohi vigastatud kohta soojendada, see suurendab hematoomi liigese ümber. • Viga saanud jäset tuleb hoida kõrgemal. Paistes jala alla võiks ööseks panna padjale turse vähendamiseks. Käsi tuleks siduda küünarnukist kõverdatuna rätiga kaela. libe2 • Põrutuste puhul liikumisfunktsioonihäire tekib mõne aja pärast, seega ärge kutsuge koheselt kiirabi kui kannatanu seisund pole kriitiline (teadvushäire, tugev verejooks haavast; jäseme ebaloomulik kuju, turse, ja liikumispiiratus jt) • Jälgige vigastatud piirkonda esimesed tunnid tähelepanelikult, ning kui jäse annab tunda veel ka paari nädala pärast, pöörduge perearsti juurde. • Kui kahtlustate luumurdu: ärge tõstke kannatanu, on oht, et liigutamise ja venitamisega tehakse asja hullemaks. Suure toruluu murru kohal vajab jäse transportimisel kindlasti lahast – kutsuge kiirabi. Kuni kiirabi tulekuni hoidke murruga jäset liikumatult kas sundasendis või “lahastatuna” vastu maapinda. Ärge andke kannatanule suu kaudu valuvaigisteid! • Luumurru paranemiseks on parim ravimeetod on lahastamine ehk liikumatuse tagamine teatud ajaks – luufragmendid on teieneteise suhtes kindlalt fikseeritud. Selleks kasutatakse kipsi, ortoosi, eemaldatavat lahast jt lahastamise vahendeid. Kui luumurdu ei fikseerita võtab paranemine pikemat aega, ning on tüsistuste oht – vale kokkukasvamine, ebaliigese moodustumine jt. Soovitused traumade vältimiseks, mida meie ise saame ette võtta? libe3 • Eakad inimesed jätke ära hommikune turulkäimine, lükake see võimalusel edasi, kuni tänavad on koristatud/korrastatud. Parema tasakaalu säilitamiseks aitab kõndimine varbad väljapoole. • Valige korraliku tallaga jalanõud, kõrge kontsaga kingad jätke koju! • Hoidke käed võimalikult keha lähedal, vältimaks kukkumist peopesadele. libe4 Kõige ohutumaks kukkumiseks peetakse maandumist küljele. NB! Eakad inimesed – reieluukaela murru tekke oht! • Hoiduge sõiduteest võimalikult kaugele, sest hooletu autojuht võib libedaga kõnniteele kalduda. Talvel on auto ka pidurdusteekond pikem. • NB! Uisutama minnes – jääle kukkumine on tunduvalt ohtlikum kui lumme maandumine. • Suusatamisel on tähtis valida õige pikkusega suusad ja parajad saapad. Saapasäär peab olema tihedalt ümber jala, vältimaks jala keeramist saabastes.

Kasutatud allikad: Hand Injuries http://www.emedicinehealth.com/hand_injuries/article_em.htm Broken leg http://www.emedicinehealth.com/broken_leg/article_em.htm Carpal Fractures and Dislocations http://www.patient.co.uk/doctor/carpal-fractures-and-dislocations Leg or arm fractures http://www.uofmchildrenshospital.org/healthlibrary/Article/85277

Piltide kasutatud allikad: ©MMG 2001 Joint.Pain. Solutions http://www.joint-pain-solutions.com/ac-joint-pain.html Arm in a sling

17. nov. 2014

Olete olnud julge ja tubli, läinud appi abivajajale, peatanud verejooksu, võibolla fikseerinud luumurru….Lapsel valutab kõht….. vanaemal tekkinud astmahoog……olete kutsunud kiirabi.

Ja kuni kiirabi tulekuni…MILLISES ASENDIS HOIATE HAIGE või KANNATANU? Millises asendis ja miks just sellises?

Asendiga võib päästa inimese elu – nt keerates külili oksendavat inimest, asendiga võib tekitada palju probleeme, näiteks asetades astmahoos lapse selili pikali…..

Püüame mõista:

Selili asend kõval alusel, pea, keha, jäsemed ühel tasapinnal.   

asend           

Näidustused:

  • Elustamine (muus asendis taaselustamise võtted ei ole võimalikud, ei saa teostada südamemassaaži ka pehmel, vetruval pinnal);
  • Parim asend lülisamba vigastuse kahtlusel (lülisammas “lahastatud” maapinnaga, lisavigastused minimaalsed);

Vastunäidustused:

  • Oksendamine, muu võõrkeha olemasolu neelus (vesi, tahke võõrkeha, veri);
  • Teadvusetus (koomas haige ei pruugi hoida oma hingamisteed avatuna, selili asendis vajuvad hingamisteed kinni);

     1.  Juhtum analüüsimiseks:

Mõelge, millises asendis ootaks kiirabi kannatanu, kes on saanud allakukkunud jääpurikaga pähe (võimalik kompressioonmurd lülisamba kaelaosas). Kannatanu teadvuseta, pealaes avatud veritsev haav, hingamine korisev. Milline oleks esmaabi? Millises asendis ootaks kannatanu kiirabi?

 

 

Selili kergelt põlvedes kõverdadud jalgadega asend.

asend1

Näidustused:

  • Kõhuprobleemidega kannatanu – kõhuvalu, kõhutrauma (kui patsient ei oksenda). Sellises asendis lõdvestuvad kõhulihased, mis toob esmaabi etapil valuvaigistava efekti. Tihti sundasend kõhutraumade korral (kägaras, nn         “looteasend”);
  • Ägeda radikuliidiga haige. Lülide vahelt diski väljasopitsemine ning närvijuurtele surumine toob endaga kaasa tugeva valu alaselja piirkonnas, alaselja lihaste pingeid, tihti võimatust vabalt liikuda. Sellises asendis lõõgastuvad ka seljalihased, mis samuti toob valu vähenemise;

Vastunäidustused:

  • Hingamisteede sulguse oht – teadvusetus, oksendamine;
  • Alajäsemete või lülisamba murru kahtlusel ei tohi jalgu liigutada;

              2. Juhtum analüüsimiseks:

Kannatanu sai löögi terava esemega kõhu piirkonda, nabast paremal on umbes 7 cm lahtine haav, milles nähtav soolejupp. Kannatanu külili, kägaras, kaebab tugevat valu kõhus, oksendab.  Millist esmaabi saab osutada? Millises asendis ootab kannatanu kiirabi?

 

 

 Pool-istuv (pool-lamav) asend, Fowler’i asend.

asend2

Näidustused:

  • Kõik võimalikud hingamispuudulikkused (kas kopsust või südamest tingitud);
  • Südame infarkt (sellises asendis väheneb südame eel- ja järelkoormus, ennetab kopsuturset);
  • Kõik terviseprobleemid, milles me tahaksime vere  “äravoolu” ülevalt (kõrge vererõhk, insult, päikesepiste jms

Vastunäidustused:

  • Kõik terviseprobleemid, milles me vastupidi tahaksime  vere “juurdevoolu” aju piirkonda;
  • Minestus, ulatuslik verejooks;
  • Lülisamba traumaga kannatanu ei tohi istuma panna

   3.  Juhtum analüüsimiseks:

30 aastane mees sai kukkudes tõsise peaaju trauma. Kukla piirkonnas ulatuslik hematoom. Kannatanu kaebab tugevat peavalu, juhtunut ei mäleta, ei tule meelde ka oma nimi. Mees on desorienteeritud oma isikus, ajas ja situatsioonis. Teadvusehäire süveneb, kannatanul pidev oksendamine. Milline on esmaabi? Millises asendis ootab patsient kiirabi?

 

 

Lamav selili asend, alajäsemed tõstetud üles, šoki asend.

asend4

Näidustused:

  • Kõik tervisehäired, milles me tahame vere “juurdevoolu” peaaju piirkonda;
  • Minestus;
  • Hüpovoleemiline šokk (äge vereringehäire, mis on tingitud massiivsest verekaost);

Vastunäidustused:

  • Vt pool-istuva asendi näidustusi!
  • Lülisamba või alajäsemete murrud;

     4.  Juhtum analüüsimiseks:

Kukkumisel redelilt kannatanu vigastas oma mõlemad jalad. Paremal on sääreluu lahtine murd, haavast eritub rohkelt verd, vasakul hüpeliigese nihestus. Verekadu – umbes 1 liiter, ka nihestunud hüpeliigese ümber koguneb hematoom, jäse turses. Kannatanu kaebab nõrkust, iiveldust, tugevat valu, minestustunnet. Nägu kahvatu, kaetud rohke külma higiga.Milline oleks antud situatsioonis esmaabi? Millises asendis ootaks patsient kiirabi?

 

 

 

Püsiv külili asend, kooma asend, “recovery” asend.

asend3

Näidustused:

  • Oksendamise oht (alkohoolne intoksikatsioon, mürgistused);
  • Teadvuseta hingav patsient (avatud hingamisteed);
  • Üldiselt universaalne asend

Vastunäidustused:

  • Ei saa sellises asendis elustada;
  • Lülisamba vigastus
  • Vaagna murd

5. Juhtum analüüsimiseks:

40 naine kukkus pargi müürilt alla ( kõrgus umbes 15-20m).Teadvusel. Kaebab valu seljas, ei saa liigutada jalgu. Õhupuuduse tunne, tugev iiveldus, tahab oksendada.  Kannatanu kahvatu, kaetud rohke higiga, hingamine pindmine ja kiire, naine muutub rahutuks.

 

 

Istuv, ette poole kallutatud asend.

asend5

Näidustused:

  • Nina verejooks;
  • Astma hoog (tihti astmaatikud võtavad ise sellise asendi sundasendina);
  • Südame infarkt;

 Vastunäidustused:

  • Kõik tervise probleemid, mis ei luba patsientidel istuda (tõsised traumad, teadvusehäired jms);

 

 6.  Juhtum analüüsimiseks:

60 aastasel naisel algas tugev nina verejooks. Verejooks kestab juba 2 tundi, ninasse asetatud vatitampoond ei ole aidanud. Naisterahval kõrgvererõhutõbi, vererõhk hetkel 200/110. Teie saabumisel haige istub toolil, pea kallutatud taha kuklasse, hoiab ninasõõrmed kinni, kuid väidab, et veri siiski jookseb neelust alla. Milline oleks esmaabi? Kas haige on valinud õige asendi?

9. nov. 2014

Elektritrauma tekib elektrivoolu läbimisel organismist. Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elektrivooluga võib olla surmav. Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid (rikkis, maandamata või puudulikult maandatud elektriseadmed, samuti kokkupuude voolu all olevate metallkonstruktsioonide, seadmeosade või katmata juhtmetega) kui ka looduslik välk. Viimane jätab nahale hargneva puu joonise.

elekter1

Elektrilöögi tagajärgede raskusaste oleneb:

  • elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool),
  • voolutugevusest,
  • keha takistusest vooluga kokkupuute kohal,
  • inimese tervislikust seisundist,
  • elektriga kokkupuutumise ajast.

Tunnused:

  • sõltuvad elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumise kohast ehk vooluteest läbi keha võivad tekkida põletushaavad,
  • tavaliselt mustunud-punetavad haavad, mis ei veritse,
  • südame rütmihäired, hingamispuudulikkus, hingamise ja südametegevuse seiskumine,
  • elekter võib põletada veresooni ja mõne tunni pärast võib alata eluohtlik sisemine verejooks NB! Eriti lastel kõrvetab ära veresoonte seinad,
  • sügavamal kudede hüübimine, veetustumine, kärbumine,
  • lihase- ja kõõluserebendid ning luumurrud,
  • lisaks võib põhjustada ka silmade kahjustuse, siseorganite ja kudede tugevaid kahjustusi,
  • lihaste kramplikud kokkutõmbed tekivad kesknärvisüsteemi ärrituse tagajärjel,
  • peavalu, kuulmislangus,
  • rahutus, teadvusekadu.

Põletuse võib põhjustada ka kaarleek, mis tekib kõrgepingeallika ja inimese vahel isegi mõne meetri kauguselt. Lisaks ülikõrgele temperatuurile (2000–4000 °C) kaasneb kaarleegiga tugev valgussähvatus, mis kutsub lähedal seisjal esile näo ja silmade põletusi (nn keevitajasilmad).

elekter2

Välgukahjustused sarnanevad kõrgepingekahjustusega. Et välgu toimeaeg on ülilühike, siis nahal sügavaid põletushaavu ei teki. Kergemal juhul võib välk põhjustada vaid ehmatuse, keskmise raskusega juhtumi korral kaotab kannatanu teadvuse ning tal võivad nahal ilmneda I–II astme punktitaolised põletushaavad, samuti sisekõrva jm elundite vigastused. Raskel juhul purustab välguenergia siseelundeid. 30% välgust tabatutest sureb kohapeal.

Ettevaatusabinõud ja esmaabi

  • Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil.
  • Väldi enda sattumist vooluahelasse! (vabasta puust kepiga, oksaga, jalga kummikud, kätte kummikindad).
  • NB!!! Niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit!
  • Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama.
  • Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega (südamemassaaži ning kunstliku hingamisega).
  • Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal just taastuda südame normaalne rütm . Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda.
  • Kui kannatanu on teadvusel, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga.
  • Kutsu kiirabi.

Elektrilöögi saanud inimene vajab ALATI haiglas üle vaatamist!

elekter3

Kõrgepingejuhtmest löögi saanud inimesele EI TOHI väga lähedale minna – kui juhe on katkenud ja maha langenud, tekib selle ümber ohtlik maa-ala: kuiva ilmaga18-25 meetri raadiuses niiske ilmaga kuni 300 meetri raadiuses.

Joostes tekib sammupinge ja abistaja võib saada ise elektrilöögi

Kui leiate kõrgepingevoolu alla sattunud inimese, helistage hädaabinumbril 112: voolu on võimalik välja lülitada vaid alajaamas!

Põletused elektritraumast tingituna:

  • Too kannatanu kiiresti koldest välja
  • Kustuta põlevad riided. Eemalda vaid need riided, mis pole haava külge kleepunud!
  • Kergemate põletuste korral jahuta kehapinna.
  • Söövitavate ainete korral loputa põhjalikult veega.
  • I ja II astme põletuse korral jahuta umbes 15-kraadise veega, kui põlenud pind on väiksem kui 20% kehapinnast. Suurema põletuse korral ainult mõni minut. Ettevaatust laste ja imikutega – alajahtumise oht!
  • Haavale peale panna Burnshield-geel ja puhas side!
  • Teadvusel kannatanule anna rohkelt juua ja võib anda ka valuvaigistit vajadusel.
  • Ei tohi avada ville või kasutada kreeme!
  • Kõik põlenud kehaosad tuleb siduda eraldi, vältimaks omavahelist kokkupuudet!

 

 

Kasutatud allikad

 

Electrical injury

http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/000053.htm

Loe lisaks: Tervishoiu Akadeemia Blogi “Põletused”

 

Piltide kasutatud allikad:

ADAM

Electrical burn injury

Electrical Injuries in Emergency Medicine

http://emedicine.medscape.com/article/770179-overview

31. okt. 2014

Kodusesse apteeki esmaabivahendeid valides peaks lähtuma pere individuaalsetest vajadustest, suurusest ja pereliikmete vanusest

Tuleks muretseda ainult hädavajalikud ravimid ja seda optimaalsetes kogustes. Tõsise tervise probleemiga tegeleb arst, kes määrab ka vajaliku ravi.

  • Marlisidemed – on saadaval erinevates laiustes, nii elastseid kui ka tavalisest marlist sidemed.
  • Erisuurusega plaastrid (ka suuremate haavade jaoks).
  • Haavatampoonid – steriilsest marlist haavale asetatavad tampoonid (näiteks verejooksu korral).
  • Haavapuhastusvahendid – apteekides on tänapäeval üsna lai valik, soovitavalt valige selline toode, mis ei kipita ja on kergesti kasutatav. Vesinikperoksiidi peaks säilitama külmkapis!
  • Nihestuste, nikastuste ja rebestuste korral, lihasvalude puhul ning treeningu järgselt lihaste lõõgastamiseks on abiks külmageel/-aerosool.
  • Kummikindad.
  • Termomeeter – apteekides on valida kas tavalise või elektrooniline termomeetri vahel.
  • Kõrvatilgad – tihti peale kõrvavalu tekib öösiti, seega on hea kui käpärast vahend koheselt olemas.
  • Allergiavastane vahend – apteekides on saadaval erinevate toimeainetega tablette ja siirupeid. Allergiavastased ravimid ei ravi allergiat, vaid leevendavad selle sümptomeid!
  • Söetabletid – on universaane vahend erinevate mürgistuste ja kõhulahtisuse korral. Söetablette võiks kodus olla mitu lehte!
  • Nohutabletid või siirup on väga hea vahend kinnise ja/või tilkuva nina korral, kuna need teevad nina lahti ja pärsivad nohusekreedi tilkumist ning sellest tingitud peavalu.
  • Burnshield geel või muu hädapärane vahend põletuste korral.
  • Valuvaigistid ja palaviku alandajad (paratsetamool, ibuprofeen, atsetüülsalitsüülhape). Ärge unustage pereliikme kroonilisi haigusi, seega et leida oma perele sobiv ravim, küsige nõu apteekri käest.
  • Külmetusvastane kuum jook (Fervex) ja väikelastele siirup on algava külmetushaiguse korral väga tõhusad ravimid.
  • Kurguvalu ravim – spray, tabletid vm.
  • Rahustavad südametilgad või palderjani tabletid.
  • Juhul kui ei ole allergiat, siis mesi on suurepärane looduslik vahend, ka kummel, salvei, islandi samblik ja pärnaõied on igati asjakohased ravimtaimed koduses apteegis.

Apteek reisile kaasa

apteek1

Keegi meist ei soovi, et kaua oodatud sündmust rikuks mõni terviserike. Seega tasub oma tervise peale mõelda juba enne reisile minekut ja teha ennetavalt vajalikud ettevalmistused.

Reisile võtke kaasa:

  • Valuvaigistavad ja palavikkualandavad tabletid (ibuprofeen, paratsetamool)
  • Plaastrid ja haavapuhastusvahend
  • Kõhukinnisuse, -lahtisuse vastane preparaat (loperamiid) ja rehüdratsiooni pulbrid (nt Rehydron, Hydral Plus) – mis taastavad kõhulahtisusest, oksendamisest või liigsest päikesest põhjustatud vee ja elektrolüütide kao.
  • Ninatilgad/-spray
  • Päikesekaitsekreem (SPF vähemalt 15).
  • Päikesepõletust leevendav kreem/geel
  • Söetabletid
  • Sääsetõrje
  • Antiseptiline geel või salvrätikud käte puhastamiseks
  • Valu- ja põletikuvastane geel, külmageel
  • Allergiaravim (nt tsetirisiini või loratadiini tabletid)
  • Ohatisevastane ravim (atsükloviiri toimeainega kreem)
  • Naistele põiepõletikuvastased tabletid (nt jõhvika preparaadid)

NB! Reisi ajal tuleb rangelt järgida:

  • Hoolikas kätepesu enne igat sööki kui ka pärast tualetis käimist!
  • Sööge vaid kuumtöödeldud toitu!
  • Vältige kooritud puuvilju, salatit, jääkuubikuid!
  • Ärge jooge kraanivett!
  • Pidage piiri alkoholi tarbimisega!
  • Kasutage oma igapäevaseid ravimeid!
  • Vältige liigset päikest!

Apteek töökohal

apteek2

Nii kodus, reisil kui ka töökohas peaksid esmaabi vahendid olemas olema: tegevusvaldkonnast sõltumatu sidumisvahendid (lahus, sidemed, tampoonid, plaastrid), kummikindad ja põletuse korral Burnshield geel (vt lisaks eelpool loetletu).

 

Julgesti küsige nõu apteegis!

 

Kasutatud kirjandus:

 Terviseameti koduleht

Haigekassa koduleht

Kasulikku lugemist:

Nakkushaigused. Reisimine ja Tervis.

www.terviseamet.ee

Reisimeditsiiniline nõustamine

www.ltkh.ee

Kindlustatule. Ravikindlustus Euroopa Liidus ja mujal

www.haigekassa.ee

Kodanikule. Reisimine ja postiga saatmine

www.ravimiamet.ee

Piltide kasutatud allikad: first aid kit (… for travelling)

27. okt. 2014

Eestimaa sügisele on hästi iseloomulikud tuulised ja tormised ilmad. Õhutemperatuur hakkab langema ning sellega koos ka vee temperatuurid meie veekogudes. Kindlasti ei ole see põhjuseks lõpetada tegevusi veepeal, küll aga tuleb ennast veidi teisiti ette valmistada. Muutusi ohutusvarustuses ei ole – päästevestid, veehauskar, signaalraketid jne. jäävad oma kohale. Küll  aga tuleb hoolega läbi mõelda, mida riietusena selga panna, et veepeal olles külm ei hakkaks. Kehtib ikka seesama reegel, võimalikult kihiline ja mugav. Riietus peaks olema nö. otstarbeline ehk siis veekindel, pidama tuult ja hoidma sooja.

Jaheda ilmaga külma vette sattumise tagajärjel võib keha temperatuuri langemine olla oluliselt suurem risk, kui uppumine. Milles on siis probleem? Inimese kehatüve temperatuur on teatavasti ca 37ᵒ C ja olles püsisoojane, peab see temperatuur säiluma. Juhul, kui see temperatuur kerkib, tekib meil palavik ja me oleme haiged. Analoogne olukord tekib ka siis, kui keha temperatuur langeb, ka see on inimorganismile kõrvalekalle. Siinkohal peatuks nimetusel, kuidas sellist seisundit nimetatakse. Viimastel aastatel on hakatud laialdaselt kasutama sõna – alajahtumine. Grammatiliselt on tegemist väga väära terminiga, sest eesti keeles tähendab eesliide ala- tegelikult vähe. Paralleelnäitena esitaks küsimuse, kas alatoidetud loom on palju või vähe süüa saanud? Ilmselgelt on vastus, et vähe. Kui nüüd esitada sama küsimus alajahtunu kohta, siis on tegemist vähe jahtunud inimesega. Lihtsaim oleks kasutada lihtsalt sõna jahtunu, ilma igasuguse eesliiteta.

Vetelpääste maailmas kasutatakse inimese kehatemperatuuri langemise kiiruse kirjeldamiseks vees järgmist „rusikareeglit” – sama temperatuuriga vees, langeb kehatemperatuur 20 korda kiiremini, kui sama temperatuuriga õhus. Juhul, kui vesi voolab on see kiirus 200 korda kiirem.  Probleem on selles, et sattudes vette, üritab meie organism soojendada vett, mis on vastu nahapinda. Selleks läheb vaja energiat, mida hakatakse võtma organismi enda varudest. Selge on, et veemass meie ümber on nii suur ja selle soojendamine lootusetu ettevõtmine. Mida külmem on vesi, seda kiiremini meie seesmised energiavarud ammenduvad. Nüüd, kui panna see vesi voolama, tekib olukord, kus veekihid meie nahapinnal vahetuvad pidevalt ning organismi püüdlus enda ümber vett soojendada muutub piltlikult öeldes lootusetuks. Siit ka põhjus, miks kehatemperatuuri langemine kiireneb kordades. Paradokaalse ja uskumatuna võib tunduda väide, et tegelikult ei ole ujudes võimalik sooja saada. Vastupidiselt jahutame me oma keha hoopis intensiivsemalt.

Kaitsmaks ennast kiire jahtumise eest vees tuleb alustada päris algusest ehk siis veeohutuse baasreeglite juurest. Kandke paadis olles päästevesti, see aitab meil püsida veepinnal. Juhul, kui oleme sattunud külma vette on päästevest ainuke võimalus püsida veepinnal.  Kindlasti peab vee keskkonnast võimalikult kiiresti välja saama. Juhul, kui ollakse paadis mitmekesi, siis on võimalus, et vette kukkunu aidatakse tagasi paati. Seda peab tegema nii, et paat ümber ei läheks – kas siis paadi ahtrist või vöörist. Arvestama peab seda, et seljasolevad märjad riided ja päästevest võivad selle tegevuse muuta väga raskeks. Olles veest välja saanud, peab võimalikult kiiresti kuivaks saama seljas olevad märjad riided. Selleks tuleb need lihtsalt seljast ära võtta, kuivaks väänata ja uuesti selga tagasi panna. Ideaalis võiks paadis muidugi kaasas olla vahetusriided. Nende puudumisel peaks veekogult kiiresti lahkuma ja märgade riietega kaaslane kaldale viia.

Halvem stsenaarium näeb välja selline, et ollakse satutud vette ja ka paat on ümber läinud ning võib olla isegi vee alla vajunud. Sellises olukorras ellujäämise võti on päästevest. Kui päätevest on seljas, siis on ellujäämise tõenäosus suur, kui seda seljas ei ole, siis ilmselt ellu ei jääda. Siinkohal peab meelde tuletama, et ilmselt ei surda uppumise tagajärjel vaid hoopis külmutakse surnuks. Kandes seljas päästevesti säilub võimalus täbarast olukorast pääseda. Enne kui kuhugi suunda ujuma hakata, tuleb väga täpselt hinnata olukorda – kas on üldse kuhugi ujuda ja kui on, siis kui pikk on vahemaa. Unustada ei tohi, et ujudes jahtub kehapind väga kiiresti. Siinkohal olgu öeldud, et päästevest ei soojenda inimkeha vaid hoiab seda veepeal. Kui distants on lühike, siis tuleb muidugi veest välja ujuda, kui aga vahemaa on pikk ja oma võimetes tekib kahtlus, tuleb jääda paigale ja proovida endast märku anda. Kasutades päästevesti küljes olevat vilet või tekitades pritsmeid, mida on kaugele näha. Säilitades võimalikult kaua keha soojust, tuleks sisse võtta HELP asend (Fotol), juhul, kui vees ollakse mitmekesi, tuleks koonduda võimalikult kompaktseks puntraks ja soojendada teineteist.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Abi saabumise kiirus sõltub sellest, kui hästi suudetakse endast teada anda ja kui ruttu veesolijaid märgatakse. Selliste olukordade ettevalmistamiseks tasuks mõelda ka telefonide pakkimist veekindlatesse kottidesse. Selliselt säilub võimalus helistada ka juba vees olles.

Vältimaks eelpool kirjeldatud eluohtlikesse olukordadesse sattumist, käituge paadis järgides kõiki ohutusreegleid ja ärge kukkuge üldse vette. Unustada ei tohi ka tõsiasja, et sügisel on ilmad külmemad ja veetemperatuur langeb kiiresti.

Autor: Gert Teder

20. okt. 2014

Mürgistused kodus kasutatavatest ravimitest, puhastusvahenditest

Ravimid on ained või ainete kombinatsioonid, mis avaldavad toimet organismile. Ravimid võivad: haigust ravida, ennetada või leevendada sümptoome. Ravimi all võidakse mõista ka kemikaali või muid aineid, mida saab kasutada ja kasutatakse haiguste uurimiseks või ennetamiseks, seega kuuluvad ravimite hulka mitmesugused vaktsiinid, diagnostilised preparaadid ja kontrastained.

Ravim koosneb toimeaine(te)st ja abiainetest. Toimeaine ravib või leevendab haigust, seevastu abiained on ravimis vajalikud selleks, et toimeaine oleks manustatav soovitud kujul (nt tabletina, salvina, aerosoolina). Kuna toimeaine on see, mis organismi mõjutab, siis on ka ravimi kõrvaltoimed tingitud ravimis olevast toimeainest. Abiained kõrvaltoimeid ei tekita v.a väga erandlikel juhtudel kui inimesel on ülitundlikkus konkreetse abiaine suhtes (laktoos, pähkliõli, erinevad suhkrud). Reeglina kasutavad nii originaalravimite kui geneeriliste ravimite tootjad samu või sarnaseid abiaineid. Ravimite koostises kasutada lubatud abiained peavad olema kvaliteetsed ning peab olema tõestatud, et nad on antud manustamisviisi puhul ohutud. Ravimis lubatud abiaine ei tohi negatiivselt mõjutada ravimi omadusi.

Mürgistus – organismi väljastpoolt sattuva või organismis eneses tekkiva mürgi ja organismi struktuuride vastastikune toime. Haigekassa statistika järgi on Eestis aastas umbes 2500 mürgistustega seotud haigusjuhtu ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel on surmajuhtumeid üle 300. Kõige rohkem mitte-tahtlikke mürgistusi esineb kodustes tingimustes ja 1-3 aastaste laste vanusegrupis. Enamikel juhtudel puutub laps mürgise ainega kokku tahtmatult. Kõikjal meie ümber on lastele kättesaadavates kohtades palju ohtlikke aineid, mille tegelikku ohtlikkust me sageli adekvaatselt hinnata ei oska. Sageli alahindavad lapsevanemad ka oma laste leidlikkust leidmaks vahendeid, et neid huvitavaid asju kätte saada (nt. võimet ronida, avada pakendeid jne).

Mürgistussümptomid võivad olla erinevad ning sõltuvad mürgi organismi sattumise viisist, kogusest ning loomulikult mürgist endast:

  • iiveldus;
  • oksendamine;
  • unisus;
  • kõhuvalu jne.

mürk1

 

Unustada ei tasuks aga ka nn hooajatuid mürgistusi. Väikelaste  puhul on need  põhjustatud enamasti lapse kätte sattunud kodukeemiast ja vanemate/vanavanemate ravimitest, teismeliste puhul aga peamiselt alkoholist. Kodus kasutatavatest puhastusvahenditest on paljud söövitavad alused ja happed. Kuigi tavaliselt on neil toodetel lapsekindel kork, võib see kork avaneda kergemalt kui me oodata oskame. Samuti on probleemiks lapsevanemate poolt joogipudelitesse ümber valatud kemikaalidest (k.a äädikas) põhjustatud mürgistused. Kui laps näeb tuttava kuju või markeeringuga pudelit asub ta seda janu korral isukalt tühjendama, mis võib aga sõltuvalt pudeli sisust lõppeda hoopis tõsise tervisekahjustustega.

mürk2

Igapäevased on ka ravimitest põhjustatud väikelaste mürgistustest.  Oma tegevuses soovivad lapsed täiskasvanuid jäljendada ning samuti maitsta, mis on see hea asi, mida vanaema või vanaisa iga päev sellest krõbisevast pakist võtab. Enamus  ravimeid võivad  põhjustada lastele väga tõsiseid mürgistusnähtusid.  Ravimeid tuleb hoida kõrgel ja võimalusel lukustatavas kapis.

Eestimaa suve lahutamatud kaaslased  on sääsed  ja puugid. Sääskede tõrjumiseks on paljudes peredes olemas putukatõrjevahendeid. Putukatõrjevahendid võib laias laastus jagada kolmeks: püretriinidel põhinevad, dietüültoluamiidil põhinevad ja looduslikud. Kindlasti tuleks eelistada looduslikke, kuna  nii püretriinid kui ka dietüültoluamiidid võivad põhjustada tõsiseid mürgistusnähtusid.

Püretriinid imenduvad hästi seedetraktist, nahalt, limaskestadelt. Organismis lagunevad nad toksilisteks ühenditeks, mis võivad põhjustada mürgistusi.  Püretriinide kerge mürgistuse sümptomid on peavalu, pearinglus ja iiveldus. Raske mürgistuse sümptomiteks on teadvushäired, tasakaaluhäired, lihastõmblused, krambid ja teadvusetus.

Dietüültoluamiid (DEET, toluamiid) imendub hästi seedetrakti kaudu. Toluamiidi kerge mürgistuse sümptomiteks on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Raskete mürgistuste korral võib esineda ka teadvusetust, hüpotensiooni, värinaid ja krampe.

Kui looduslikke putukatõrjevahendeid pole, tuleks jälgida ja vältida, et  toluamiide ja püretriine sisaldavad vahendid ei  satuks seedetrakti, mis võib hõlpsasti juhtuda, kui näiteks  putukatõrjevahendiga määritud kätega toidu kallale asuda.

Esmaabi:

  • Mürgistuse kahtluse korral ära oota mürgistuse sümptomite ilmnemist ning ära püüa  oksendamist esile kutsuda!
  • Kui kahtlustad mürgistuse, helista mürgistusteabekeskusesse telefonil 16662 ööpäevaringselt!
  • Kui lapsel/haigestunul esineb teadvusehäire või teadvusekadu – helista koheselt Häirekeskusesse telefonil 112!

 

Soovitused, mis puudutavad kõikide medikamentide, kemikaalide ja kosmeetikavahendite kodust hoidmist:

  • eelista alati lapsekindla korgiga pakendeid;
  • pane ravimid ja muud kemikaalid vähemalt 1,5m kõrgusele lukustatavasse kappi;
  • ära kunagi vala kemikaali valesse pakendisse (nt äädikat limonaadipudelisse jms), kuna hiljem sa ei mäleta mida täpselt oled pudelisse pannud;
  • Märgista enda jaoks katlakivivastases töötluses olev kohvi- või veemasin! Katlakivieemaldajaga valmistatud toidu või joogi tarbimise järgne mürgistusseisund on infoliinil 16662 üks sagedasemaid helistamise põhjusi;
  • ära hoia ohtlikke aineid lastele kättesaadavates kohtades – laual, magamistoas, käekotis;
  • hoiata ka vanavanemaid ja külalisi, et nad ei jätaks oma ravimeid sisaldavaid kotte lapsele kättesaadavasse kohta.

Mürgistus paratsetamooliga

mürk3

Paratsetamooli mürgistus tekib paratsetamooli üledoseerimisel ehk liiga suure annuse tarvitamisel. Paratsetamooli sisaldavad väga paljud ravimid (raviküünlad ehk suposiidid, tilgad, raviteed, näiteks Coldrex, Fervex jt), seda müüakse paljude erinevate nimede all. Organismile kahjulikuks paratsetamooli annuseks loetakse 150mg keha kilogrammi kohta, surmavaks annuseks kokku umbes 12,5-15 grammi. Paratsetamoolil on maksa kahjustav toime.

Sümptomid võivad ilmneda alles 12 tunni möödumisel pärast ravimi sissevõtmist. Esmasteks sümptomiteks võivad olla nõrkus, ärrituvus, higistamine, seedehäired, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus. Võib tekkida ka vererõhulangus, südamepekslemine, südamerütmi häired, kooma.

Maksakahjustus kujuneb paari ööpäeva jooksul; sellest tingituna võivad tekkida ikterus enk naha kollasus, raskel juhul verehüübimise häired, ajukahjustus (maksa võimetusest organismile kahjulikke aineid kahjutuks muuta, mistõttu need satuvad verega ajju, põhjustades ajukahjustust). Tekkida võib ka neerukahjustus.

Paratsetamooli mürgistuse korral kasutatakse atsetüültsüsteiini, mis hoiab ära paratsetamoolist tekkiva kahjuliku vaheühendi maksarakke hävitava toime. Vajadusel tehakse nö verepuhastust paratsetamooli ja selle lagunemisel tekkivate kahjulike ainete eemaldamiseks. Muude nähtude ilmnemisest ning inimese seisundist sõltuvalt rakendatakse vastavalt ka ravi.

  • Kui ravimit on tarvitatud suuremates kogustes (nt enesetapu eesmärgil) ja/või ravi alustamiseni kulub pikem aeg, siis võib välja kujuneda maksapuudulikkus, mille tagajärjel võib inimene surra.
  • Alla 12 aastastel lastel eluohtlikku maksakahjustust tavaliselt ei teki.
  • Soovitav on selgitada tarvitatud ravimi annust ja konsulteerida oma arstiga ja/või EM osakonna triaaziõega.

 

Mürgistus Ibuprofeniga

Ibuprofeen on mittesteroidne põletikuvastane aine (MSPVA), mille on valuvaigistav, palavikku alandav ja põletikuvastane toimet. Enamikul patsientidest, kes on manustanud terapeutilisest annusest märkimisväärselt suuremaid annuseid MSPVA-id tekib iiveldus, oksendamine, kõhuvalu või harva kõhulahtisus. Võivad esineda ka tinnitus, peavalu ja seedetrakti veritsused. Tõsisem mürgistus haarab kesknärvisüsteemi ja väljendub uimasuse, vahetevahel erutuse ja desorientatsiooni või koomana. Aeg-ajalt esineb patsientidel krampe. Lastel võib esineda ka müokloonilisi krampe. Võib esineda ägedat neerupuudulikkust ja maksakahjustust, hüpotensiooni, hingamisedepressiooni ja tsüanoosi (naha sinakust). Astmaatikutel on võimalik astma ägenemine.

Üleannustamise ravi on sümptomaatiline ja toetav ning sisaldab hingamisteede avatust ja südame ja teiste elutähtsate organite monitooringut kuni seisundi stabiliseerumiseni. Kaaluda võib maoloputust või suukaudselt aktiivsöe manustamist, kui potentsiaalsest üleannustamisest enam kui 400 mg/kg ei ole möödunud rohkem kui 1 tund. Kui Ibuprofen on juba jõudnud imenduda, tuleb manustada leeliselisi ühendeid, et soodustada happelise ibuprofeeni eritumist uriiniga. Spetsiifilist antidooti ei ole. Krampide esinemisel kutsuge viivitamatult kiirabi

 

Kasutatud kirjandus:

Ravimiameti koduleht. http://www.ravimiamet.ee/ravimid

Haigekassa koduleht. www.haigekassa.ee

Mürgistusteabekeskuse koduleht. www.16662.ee

Terviseamet.

http://www.terviseamet.ee/info/uudised/u/artikkel/artikkel-lapsed-ja-murgistus.html

 

Brent, J., Wallace, K. L., Burkhart, K. K., Phillips, S. D., Donovan, J. W. Critical Care Toxicology, Elsevier Mosby, Philadelphia, 2005.

 

Piltide kasutatud allikad: ©Poisoning related pictures

 

10. okt. 2014

Kurguvalu võib tekkida väga mitmesuguste haiguste puhul ja võib olla kui häiresignaal ohule. Üheks sagedaseks neelamisvalulikkuse põhjustajaks on kurgupõletik ehk angiin.

Ägedat tonsilliiti põhjustab enamusel juhtudel bakter, harvem ka viirused. Haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale, põhjustades kurgumandlites põletiku. Sageli on mingil määral põletikust haaratud ka teised mandlid. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis.

 

Sümptomid

Ägeda tonsilliidi puhul esinevad:

  • palavik,
  • peavalu,
  • neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel
  • lihasvalud,
  • väsimus,
  • isutus,
  • kõrvavalu,
  • kaela lümfisõlmede suurenemine.

angiin1

Vahetult pärast angiini põdemist tekib haigus mõnikord uuesti. Ilmub tugev ühepoolne valu kurgus koos suu avamise raskusega. Neelu vaatlemisel näeb ühel pool kurgumandli kohal tugevat turset ja esilevõlvumist. Taoline leid on tüüpiline mandliümbruse mädanikule. Raviks avab eriarst mädakolde kirurgiliselt. Niisugune komplikatsioon areneb sageli juhtudel, kui angiini ravi ei ole olnud piisav. Kroonilistel juhtudel tuleb koos eriarstiga kaaluda kurgumandlite kirurgilise eemaldamise vajadust.

Kui angiin kulgeb väga raskelt kõrge palaviku ja selgeilmelise lümfadeniidiga, siis viitab see hoopis muule üldhaigusele. Neil juhtudel haigus ei parane 5-6 päevaga, nagu on tüüpiline angiinile. Üheks niisuguseks haiguseks võib olla viiruslik mononukleoos. Samalaadselt võivad kulgeda ka eriti tõsised valgeveresuse vormid.

Ravivõimalused ja abi kodustes tingimustes

  • Vajalik on üldine toetav ja sümptomaatiline ravi kodustes tingimustes: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamol).
  • Neelu valu leevendavad paikselt kasutatavad erinevad aerosoolid (Hexoral spray, taruvaigu ja saialille aerosool), soojad joogid.
  • Esmavaliku ravimiks on penitsilliin või amoksitsilliin. Ravikuuri kestuseks on 7-10 päeva. Tablettravi vajaduse osas konsulteerige oma perearstiga, vajadusel kurgu-kõrva-nina arstiga.
  • Kui esineb kõrge palavik, mis ei allu ravile, tugevalt väljendunud neelamise ja hingamisraskus kutsuge kiirabi.
Aktuaalsed   probleemid Potentsiaalsed   probleemid
Palavik,   lihasvalud, peavalu, väsimus,

neelu   valulikkus, mis süveneb neelamisel

Üldine   halb enesetunne, dehüdratsioon
Kõrvavalu,   mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva, kuna neelu ja keskkõrva   närvid on omavahel ühenduses. Ärevus,   halb enesetunne, mis on tingitud valust
Kaela   lümfisõlmed  võivad olla suurenenud ja   valulikud, mis on tingitud sellest, et inimese immuunsüsteem võitleb põletiku   tekitajaga. Lümfadeniit
Väsimus   ja isutus (valu tõttu on söömine sageli raskendatud) Söömishäire,   nõrkus, ärevus, madal veresuhkur

 

Infektsioosne mononukleoos

angiin2

 

Infektsioosne mononukleoos on nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine ja atüüpiliste (normaalsetest erinevate) lümfotsüütide esinemine veres. Tavaliselt on haiguse põhjustajaks kas Epsteini-Barri viirus või tsütomegaloviirus. Haigus levib inimeselt inimesele sülje kaudu, mistõttu seda nimetatakse ka suudlemishaiguseks. Sagedamini haigestuvad noored inimesed. Võimalik on samuti levik piisknakkusena.

Peiteperiood on 4–14 päeva. Enne ägedate haigusnähtude tekkimist võib enesetunne olla kehv juba 7–10 päeva varem, esineb ka peavalu, kaela kangust, kuiva köha. Haigus algab ägedalt, tõuseb palavik, enesetunne halveneb kiiresti. Kurk on valus, turses, punetav, kurgumandlitele tekib laialdane mädane katt, nägu punetab. Lümfisõlmed suurenevad – 75% juhtudest kaelal, 50% juhtudest ka teistes kehapiirkondades. 4.–6. haiguspäeval võib tekkida nahale leetrite või sarlakite löövet meenutav lööve. Valguskartus kuulub samuti haigusnähtude hulka. Põrn suureneb, maksa funktsioon võib olla häiritud. Haigus on siiski healoomuline ja enamasti paraneb iseeneslikult. Paranemine toimub 4–6 nädalaga, kuid võib võtta ka rohkem aega, loidus võib püsida pikalt.

Kasutatud allikad

“Tervise ABC” (ISBN 9789985682388). Valgus, 2009/Celsius Healthcare, 2013.

MedlinePlus. Infectious Mononucleosis

http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/infectiousmononucleosis.html

 

Piltide kasutatud allikad: ADAM, “Tervise ABC”

2. okt. 2014

Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus paiknevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv.

Äge keskkõrvapõletik esineb tavaliselt koos ülemiste hingamisteede viiruslike põletikega, kuid keskkõrvapõletiku tekitajaks on siiski bakter, kõige sagedamini pneumokokk. Haigust võib ette tulla igas vanuses, kõige enam haigestuvad väikelapsed. Mikroorganismid satuvad keskkõrva ninaneelust, harvem vere kaudu (leetrite või sarlakite põdemisel) või kuulmekäigust (kuulmekile traumaatilise mulgustumise korral). Kõrvapõletikke soodustava ülemiste hingamisteede viirushaigused, füsioloogilised iseärasused (lühike ja lai kuulmetõri),  suurenenud adenoid (ninaneelumandel), mis sulgeb kuulmetõrve ava ning rohke ninasekreet.

korvavalu1

Kõrvapõletiku tunnused

  • Äkki tekkinud valu kõrvas,
  • kõrge palavik,
  • kuulmise langus,
  • hägune eritis kõrvast,
  • survetunne kõrvas.

Võib esineda iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust. Kõrvavalu tõttu katsub laps oma kõrva. Kuulmekile on punetav, paksenenud, välja võlvunud.

Aktuaalsed   probleemid

 

Potentsiaalsed   probleemid
Valu,   hägune eritis ja survetunne kõrvas, mis on tingitud kuulmekile põletikust Rahutus,   unetus, pearinglus
Kõrge   palavik, mis on tingitud põletikulisest protsessist Higistamine,   vedelikukadu, teadvusehäired, lastel võivad esineda ka palavikukrambid

 

Esmaabi kõrvavalu korral

  • Rahustage haigestunu!
  • Mõõtke kehatemperatuuri, vajadusel manustage palavikualandajaid, valuvaigisteid.
  • Haigestunul tuleb tagada avatud ja vabad hingamisteed: tõstke peaalust, loputage nina mereveega/soolalahusega, kasutage ninapihusteid/-siirupit/-tilkasid ninalimaskesta turse alandamiseks.
  • Ärge soojendage kõrva ega tilgutage iseseisvalt mingeid ravimeid, vältige vatipulgaga puhastamist!
  • Konsulteerige perearstiga.

Kasutatud kirjandus:

Ear infection(-s)

http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/earinfections.html

http://www.emedicinehealth.com/wilderness_ear_infection/article_em.htm

 

Piltide kasutatud allikad: ADAM

21. sept. 2014

Püsiv või perioodiline seljavalu, kaelavalu või peavalu on tänapäeval laialt levinud kaebus, millele sageli kaasneb üldine väsimus ja töövõime langus.

Valu põhjuseks võivad olla lülisamba funktsioonihäired või siseelundite haigused. Valu võib ilmuda ootamatult peale füüsilist pingutust või valet liigutust, võib kujuneda pikkamööda seoses rühihäirete või psühhoemotsionaalse pingega. Seljavalu ja kaelavalu võib avalduda lokaalselt või kiirguda jäsemetesse ja pea piirkonda.

Hädalisi on igas vanuses

Noorematel põhjustab seljaprobleeme eelkõige raskuste tõstmine, vanematel korduma kippuvad kroonilised vaevused. Paljusid terviseprobleeme tekitab subluksatsioon ehk liigeselukustus lülisambas.

Radikuliit on neuroloogiline haigus, mille korral valu kiirgub lülisamba kaela- või nimmeosast mööda õla- ja küünarvarsi sõrmedesse või mööda tuharat ja jalga varvasteni.

Raseduse ajal teeb naise keha läbi suuri hormonaalseid ja strukturaalseid muutusi, mis võivad kaasa tuua kaela- ja seljavalusid. Rasedusaegne kehakaalu tõus ja ettevõlvuv kõht võib põhjustada lülisamba muutusi ja rühi moondumist, mis omakorda võib mõjutada närve, lihaseid ja liigeste liikuvust. Kuna enamik raskusest koondub raseduse ajal kõhule, siis gravitatsiooni keskpunkt nihkub ettepoole. Et seda rasket koormat kompenseerida, muutuvad lülisamba loomulikud kumerused suuremaks (eriti just nimmepiirkonnas) ning tekitavad alaseljas ebamugavust või isegi valu, mis võib kiirguda ka jalgadesse ja vaagnapiirkonda. Raseduse esimeses kolmandikus on võimalik konsulteerida kiropraktikuga, et keha varakult tasakaalustada, taasaktiveerides ja tugevdades tähtsaid selja- ja vaagnalihaseid, mis on rühi aluseks.

selg2

Vastsündinutel ja väikelastel võivad ebaharilik nutmine, halb söögiisu, pidevad kõrvapõletikud või rahutu magamine olla tingitud just blokeeritud seljaaju ja aju vahelistest kommunikatsioonihäiretest. Ka loomulikul teel sündinud lapse selgroog võib sünniprotsessi käigus olla viga saanud. Esimesel eluaastal on selgroo kontrollimine tähtis kohe pärast sündi ja siis, kui laps hakkab pead hoidma, iseseisvalt istuma, roomama, ise püsti seisma, kõndima ning pärast ükskõik millist traumat. Viited sellele, et lapse lülisammast peaks kontrollima, võivad väljenduda rühihäiretes: ebaühtlane kõnnak või jalanõude ebaühtlane kulumine, kergitatud õlg, pööratud või kallutatud kael, seletamatud liigesevalud. Tihti võib saada vastuseid kiropraktiku juurest ka nendele muredele, mille põhjusi pole suudetud leida, näiteks öine märgamine, pidev väsimus, rahutus, hüperaktiivsus.

Seljavalu põhjused

  • Biomehhaanilised
  • Kroonilised
  • Reflektoorsed
  • Psühhogeensed

Ägedad seljavalud

Seljavalu või kaelavalu võib tekkida valest liigutusest – näiteks ebakorrektne keha pööre autoga tagurdamisel, ühe trepiastme vahelejätmisel trepist tõustes või laskudes, sportliku tegevuse ajal, mittevastavate raskuste tõstmisel, põrandalt sirgete põlvedega raskuste tõstmisel samaaegse selja pöördega, valest magamisasendist jne.

selg3

Kaasaja inimeste eluviisile iseloomulik üha vähenev dünaamiline ja üha kasvav staatiline lülisamba koormus on sagedasemaks lihaste valulikkuse ja valu põhjuseks. Selja ja kaela kroonilised vaevused on enamasti tingitud elu jooksul kujunenud rühi ja liikumise iseärasustest, mis soodustavad lülisamba kõverdumist, vaagna asümmeetriat ja lülivaheketta kulumist. Lihaste tasakaalustamatuse kujunemist ja selja-kaelavalude teket soodustavad ka jalgade pikkuse erinevus, liikuvuse piiratus suurtes liigestes ja jalgade deformatsioonid.

Liikumiselundkonna vaevused võivad olla tingitud ka esmasest häirest lihastes, nahas, veresoonkonnas või siseelundites, näiteks jäik õlg, mis on seotud südamehaigusega. Samuti vastupidi – lülisamba talitlushäire võib põhjustada sekundaarseid siseelundite haigusseisundeid, näiteks südamehäired (stenokardia, rütmihäired), seedehäired, menstruatsiooni-häireid.

Psühhoemotsionaalsetel põhjustel on märkimisväärne roll pea, kaela ja seljavalu tekkes. Mistahes stress võib avalduda seljas, ilmnedes lihaspinge muutustes, lülisamba teatud tasandi liikuvuse piiratuses ja valus. Manuaalteraapia jääb edutuks, kui stressi põhjus jääb lahendamata. Kuid sekundaarse ravina võib manuaalteraapia olla efektiivne ning mõjutada patsienti ja tema psüühilist heaolu positiivselt.

Seljavalu võivad põhjustada veel:

  • rühivead,
  • istuv töö,
  • ülemäärane või harjumatu kehaline koormus,
  • raske füüsiline töö,
  • staatiline asend,
  • sage kummardamine ja pööramine,
  • tõstmine,
  • korduvad ühesugused liigutused,
  • vibratsioon jm.

Hea rüht, liikuv ja tugev selg on aluseks kogu keha tervisele. Keha vajab pidevat hoolt, mitte üksnes siis, kui endast valuga märku annab. Istuv eluviis ning stress ja ületöötamine võivad lõppeda põletikuga seljas, mis võib ka kõige suurema ja tugevama mehe põdema panna. Sageli jääb trauma või muu seljahäda korral vajaka küllaldasest taastusravist.

Seljavalu leevendamiseks

selg5

  • Leidke endale valutu asend ja puhake!
  • Jahutage vigastada saanud piirkonda, kui tegemist on värske traumaga;
  • Võtke valuvaigistit (enda tervise seisundist lähtuvalt, vajadusel tuleks konsulteerida perearstiga);
  • Treenige lihaseid – vastavad võimlemisharjutused (konsulteerige kiropraktikuga, füsioterapeudiga, neuroloogiga);
  • Korduva seljahädaga on vaja tingimata minna perearsti juurde, neuroloogi või teiste spetsialistide vastuvõtule, et teha kindlaks vaevuse põhjus ja määrata õige ravi. Valu seljas ei pruugi olla tingitud probleemidest lülisambas (tuleks välistada neerude, naistehaiguste esinemist);
  • Kui radikuliit on juba korra välja löönud, võib haiguse uue ägenemise esile kutsuda väiksemgi ülekoormus, kiire või ebamugav liigutus, pikaajaline sundasend, külmetus või viirus – hoolige enda tervise eest!

 

Mida varem lülisamba eest hoolitsema hakata, seda parem selja tervisele kogu eluks!

 

 

Kasutatud allikad

 

Low Back Pain Fact Sheet

http://www.ninds.nih.gov/disorders/backpain/detail_backpain.htm

 

Back pain

http://www.webmd.com/back-pain/guide/back-pain-symptoms-types

Nonspecific Lower Back Pain in Adults

http://www.patient.co.uk/health/nonspecific-lower-back-pain-in-adults

Seljaravi kabinet

http://www.seljaravi.ee/index.html

 

Piltide kasutatud allikad: ©basicspine

 

Kasulikud lingid lugemiseks

Seljaravi kabinet

http://www.seljaravi.ee/index.html

Seljavalu vastu ravimiga ja ilma

https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/40079/seljavalu-vastu-ravimiga-ja-ilma

1 10. sept. 2014

Metsast tuleks korjata ainult teada-tuntud seeni ning jätta kõik vähegi kahtlased seened võtmata. Toidu valmistamiseks tundmatu seente valmistamine võib olla eluohtlik. Eestis on teada vähemalt 200 mürgist või tõsise mürgisuse kahtlusega suurseeneliiki. Surmavalt mürgised liigid on valge kärbseseen, roheline kärbseseen, kühmvöödik, tavavahelik, kevadkogrits ja jahutanuk. Kõik surmavalt mürgised seened sisaldavad rakumürke (välja arvatud tavavahelik). Rakumürgid kahjustavad elusaid rakke ja põhjustavad seetõttu suuri kahjustusi eelkõige maksas ja neerudes. Seenemürgistuse esimesed nähud võivad ilmneda alles 4-24 tunni möödudes.

Seenemürgistused võib jagada kaheks:

  • Seedetrakti ärritav,
  • Rakumürke sisaldav

seen1

Pärast seedetrakti ärritavate seente söömist tekivad sümptomid kiiremini, mis ka leevenevad kiiremini. Rakumürke sisaldavate seente tarvitamise järel võib haigusnähtude ilmnemiseni kuluda lausa kuus tundi.

Esimesteks mürgistuse nähtudeks on

  • kõhuvalu,
  • oksendamine,
  • kõhulahtisus,
  • väsimus,
  • võib esineda joobesarnane segasusseisund,
  • teadvushäired.

Vahepeal võib inimene tunda end juba paranenuna, kuid hiljem ilmnevad haigusnähud taas kui kahjustunud maks ja neerud enam ei toimi (valge ja roheline kärbseseen, jahutanuk ning tore vöödik)

seen2

 

Esmaabi seenemürgituse korral

Varajane sügis, milline lõõgastus on mõned tunnid lihtsalt linnast välja saada ja metsamööda jalutada! 62-aastane meesterahvas, kes pole just eriline seenetaja siiani olnud, korjas nädalavahetusel (enda teada olevat!) 10 kilo kuuseriisikaid. Mõned tunnid peale seente söömist tundis, et kõht on imelikult gaase täis, esines mõõdukas kõhuvalu. Ta heitis voodisse ja uinus, tund hiljem ärkas tugeva kõhuvalu tõttu ja oksendas mitu korda, tekkis vesine kõhulahtisus. Lähedased märkasid, et sugulane muutus uimaseks, tema nahk oli kuum ja higine. Helistades häirekeskusele ei olnud just kõige lihtsam söödud seeni kirjeldada. Kohale saadeti kiirabibrigaad. Haigestunu meest toimetati tervishoiuasutusse, seenemürgituse kahtlusega.

Kannatanu probleemid, mis on tekkinud seedetrakti ärritavate seente söömise tõttu:

Aktuaalsed   probleemid Potentsiaalsed   probleemid
Kõhuvalu,   puhitustunne, oksendamine ja vesine kõhulahtisus on seedetrakti häired, mis   tekivad kaitseks, sobimatute ainete eemaldamiseks organismist. Vedelikupuudus   ehk dehüdratsioon, kurnatus
Kuum   ja higine nahk, mis on tingitud palaviku tõusust toidumürgituse tõttu, mis on   omakorda põhjustatud mikroobide elutegevuse käigus tekkinud toksiinidest Higistamine,   vedelikupuudus, krambid, kurnatus
Uimasus,   mis on tingitud kõrgeast palavikust, vedelikukadust ja mürgi imendumisest   vereringesse, mis toob endaga kaas kogu keha nõrgestamist, tekib väsimus ja   langeb immuunsus. Teadvusehäired

Kuidas abistada seenemürgituse kahtlusega kannatanu kodustes tingimustes?

  1. Kui on söödud midagi mürgist, tuleb suu koheselt loputada – kui olete kindel, et tegemist on mürgise asjaga!
  2. Pole vaja ajada kannatanut koheselt oksendama, andke andke väikeste lonksude kaupa juua vett.
  3. Tehke kindlaks seene täpne nimetus ja hinnake selle võimalik allaneelatud kogus ja inimeste arv, kes on tarbinud mürgist seent.
  4. Helistage mürgistusinfoliinile 16662, et saada teada, kas tegemist on mürgise seene ning kas manustatud kogus on tervisele ohtlik või mitte. Säilitage rahu ja jälgige täpselt mürgistusinfoliinilt saadud juhiseid!
  5. Manustage aktiivsüsi:  kümnekilose lapse puhul 40 tabletti, täiskasvanu jaoks on orienteeruv vajalik kogus 50g (200 tabletti).

NB! Kindlasti ei või sellises koguses aktiivsütt kannatanule anda ilma arstiga/nõuandetelefoniga/häirekeskusega konsulteerimiseta, kuna ka aktiivsöel on kõrvaltoimed ja aktiivsüsi ei aita absoluutselt kõikide mürgistuste puhul.

  1. Kui kannatanu seisund halveneb (esinevad teadvusehäired, kõrge palavik ja segasuseisund) – kutsuge kiirabi!

 

Kasutatud kirjandus

Mushroom toxicity

http://emedicine.medscape.com/article/167398-overview

 

Kasulikud lingid lugemiseks

Mürgistusteabekeskus. www.16662.ee

Piltide kasutatud allikad: ©google pics (mushroom poisoning)